Kronihkka: Manne háliidit čiehkat stáhta vearredaguid?

Ovddeš áigi ii čuovo sámi servodaga, muhto boares eahperiekti lea oassi min nationála historjjás. Dan berret mii duostat dovddastit go mii geahččat ovddos guvlui, čállá Sámedikki presideanta Vibeke Larsen dán kronihkas.

DSC_1294.JPG

Ođas | Almmuhuvvon

Kronihkka lea almmuhuvvon Aftenposten áviissas 01.05.2017 .

Mun lean stuorra beroštumiin lohkan Ellen Inga O. Hætta kronihka Aftenposten áviissas gos son oaivvilda ahte ii leat dárbu ásahit guorahallankommišuvnna sámi ja kvena álbmoga dáruiduhttima ektui. Buorre lea oaidnit ahte mis lea seamma mihttomearri: hábmet boahtteáiggi nu ahte sámiid boahttevaš sohkabuolvvat sáhttet čevllohallat identitehtaset geažil.

Hættas lea riekta ahte sámiid dilli 1800-logus ii lean álggage nu go dilli dál lea. Stáhta dáruiduhttinpolitihkka bisttii gitta maŋŋá soahteáigái, goas váldoulbmilin lei ahte sámit galge bures dážaluvvat. Sámegiella lei guhkká gildojuvvon skuvllas, ja heahpat go lei sápmelaš čuovui buolvvas bulvii. Dál lea nu ahte ollu sápmelaččat eai šat máhte gielaset ja ollugat biehttalit iežaset sámi ruohttasiid. Manne dahkkojuvvo dat ain jos ovddeš áigi lea gáidosis nugo Hætta vikkaha?

Mii gullat dávjá ahte sápmelaš ferte várohit mannamis oaffarrollii. Dasa ge mus ii leat beroštupmi – min álbmot galgá mannat boahtteáigái goargadit nu ahte min historjá lea čielggaduvvon. Muhto dalle fertet mii maiddái dovdat olles historjjá. Mun áiggun siteret Anne Kalstad Mikkelsena gii govve dan ná: “Når vi erkjenner krenkelser og smertefulle erfaringer i vårt eget liv, og når vi forteller vår historie uten å la andres reaksjoner på det vi har å fortelle, hindre oss i å fortelle – da er vi ikke ofre lengre. Da er vi hele mennesker som har tatt eierskap til egne fortellinger og eget liv (Borjås, 2017). (Go mii julggaštit rihkkumiid ja rašis vásihusaid min eallimis, ja go mii muitalat min historjjá birra almmá ahte diktit earáid reakšuvnnaid dasa maid áigut muitalit, hehttet min muitaleames – dalle eat šat leat oaffarat. Dalle leat ollislaš olbmot geat leat váldán eaiggátvuođa iežaset muitalusaide ja iežaset eallimii (Borjås, 2017).)

Juo, mii leat joavdan veaháš dobbelii. Dađistaga eanet olbmot registrerehit iežaset Sámedikki jienastuslohkui, eambbogat válljejit sámegiela mánáidasaset skuvllas ja dađistaga eambbogat válljejit áŋggirdit sámi servodatáššiiguin. Muhto mii eat beasa eret das ahte ollugat leat gártan máksit divrasit sin sámi duogáža ja identitehta ovddas. Gávdnojit ollu historjját heahpatvuođa, vealaheami ja olggušteami birra maid birra ii leat muitaluvvon, ja muhtumiin leat ain dál hávit dan geažil mat eai leat bállen savvut.

Sámi servodat lea girjái. Ii ge leat duohta ahte dáruiduhttinpolitihka historjá ja dan váikkuhusat livčče bures duođaštuvvon, ja ahte sámegiella, kultuvra ja servodateallin livčče bállen ovdánit oadjebasat buot guovlluin. Ollu báikkiin maiddái doppe maid mii gohčodit Sápmin, ii leat leamaš dihtomielalašvuohta ja máhttu iežaset sámi historjjá birra. Dat lea ovdavuoigatvuohta soapmásiidda.

Mun ieš lean eret guovllus gos mii sápmelaččat leimmet oaidnemeahttun joavku geat galggaimet assimilerejuvvot dáža servodahkii. Maiddái dáid beliid fertet mii váldit mielde min historjámuitalussii, vaikko vel sámepolitihkka Norggas leage ovdánan dan rájes. Dáža servodat ii sáhte mearridit min dearvvasmanproseassa. Mii bivdit sorjjasmeahttun kommišuvnna mii duođašta dan guhkes áiggi assimilerenpolitihka váikkuhusaid. Sáhka lea máhtu buorideamis lagaš ja nationála historjjá birra, ja mun oaivvildan ahte demokráhtalaš servodat lea doarvái gievra dán gierdat.

Ja de fertet mii beassat dikšut min traumaid historjjá geahčadeami bokte, almmá ahte mii sivahallojuvvot bissumis ovddeš áiggis. Mun jáhkán ahte das lea ávki sihke dáža ja sámi servodahkii.

 

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!