Dáiddár Astri Aasen (1875-1935) lei álgo geahčen njealljelot jagiid go Sámeálbmoga riikačoahkkin lágiduvvui Troantes 1917. Son málii ja sárgguid govaid ja lei riegádan ja bajásšaddan Troantes. Sii ledje ovtta boarrásat, nissonat geat lágidedje čoahkkima. Elsa devddii 40 jagi skábmamánus 1917, ja ruhtadoalli Anna Löfwander-Jarwson fas lei riegádan 1873 ja čálli Ellen Lie 1876.

Go Valdemar Lindholm čálii Sámeálbmoga riikačoahkkima birra Troantes, de son válljii čalmmustahttit daid nissonii geat ledje mielde lágideamen čoahkkima. Son namuha maiddái Astri Aasen, govvejuvvon iežas atelieras ja iežas portreahtain. Ovccis oasseváldiin portretterejuvvojedje, ja nu mis lea ge áidnalunddot duođaštus čoahkkimis. Dát portreahtat leat dál Sámedikkis Kárášjogas.

Astri áhčči lea gollerávdi Troantes. Álgo geahčen čuohtejagi son lei guovtti áigodagas oahppin Harriet Backera málárskuvllas Oslos. Son hálddašii portreahttadáidaga.

Lindholma artihkal, Samefolkets landsmøte, samekvinnors verk, prentejuvvon guovvamánu 25. b. 1917 ruoŧa áigečállosii Idun, vuollenamahusain illustrerad tidning för kvinnan och hemmet, lea deaŧalaš gáldun dasa ahte áddet čoahkkima.

Áigečállaga lea Göteborga universitehta digitaliseren.

Nu guhkás go mii diehtit portretterii Astri Aasen ovcci oassálasti, geain golmmas leat nissonolbmot. Dađibahábut ii lea namma guovtti nissonportreahtas, Kvinneportrett uten navn ja Gammel lappekone. Biktasiin oaidnit ahte soai leaba lullisámi guovllus eret.

Go ohcá dárkileappot portretterejuvvon sápmelaččaid historjágálduin, de bohtet ovdan miellagiddevaš dieđut:

 

Astri Aasen Lappekone Marie Finskog (Govva: Jette Petersen)
Astri Aasen Lappekone Marie Finskog (Govva: Jette Petersen)

Marie Finskog, 67 jagi, riegádan 1851 Rørosas. Jagi 1910 olmmošlohkama vuođul son ásai dan jagi Monset gaard nammasaš dálus Orkdalas, ovttas isidiinnis Halvor, gii lei veaháš nuorat go son. Son mátkkoštii ja vuvddii dujiid ja sitáhta; Har reist om baade i Norge og Sverige og holdt foredrag "om lappernes fortrykte stilling" (lea johtán sihke Norggas ja Ruoŧas ja doallan logaldallamiid).

Thorkild Jonassen, 78 jagi, riegádan 1839 Gråangkes, lea portretterejuvvon ii uhcit go guovtti portreahtas.

Daniel Mortensen, 56 jagi, riegádan 1860 Skalstu nammasaš váris Verdalas. Jagi 1900 olmmošlohkama vuođul son lei leaska ja orui lulit Svukkurisetis Tolgas iežas mánáiguin. Jagi 1910 olmmošlohkama vuođul son lei fas náitalan, ja das čuožžu ahte son lea gaardbruker (selveier), reneier, redaktør av lappbladet "Waren Sardne" (dálon (iešeaiggát), boazodoalli, ja “Waren Sardne” nammasaš sámi bláđi doaimmaheaddji). Maŋimus lohkama vuođul ledje ovccis su mánáin čálihuvvon gullat bearatgoddái. Son jámii 1924 Rørosas.

Sus lei deaŧalaš rolla sámepolitihkalaš lihkadusas, man birra lea ollu čállojuvvon, ja mii lea eará historjá.

Dasa lassin leat portretterejuvvon Hans Fjellstedt Ruoŧa bealde, nuorrabáidni Anders Fjelne, Johan Roska Unjárggas eret ja  Klemet Somby Kárášjogas eret.

Loga eanet girjjis Samenes første landsmøte maid Peder Borgen čálii (Tapir 1997).

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!