Sametingsrådets tale i forbindelse med avduking av minnebauta til ære for samiske grenseloser

Tale av sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen i forbindelse med avduking av minnebauta i Musken 25.11.19 til ære for samiske grenseloser (finnes bare på lulesamisk):

Ođas | Almmuhuvvon

Rádjalåvså manjedisbuolva, Divtasvuonaga, Hábmerahá, Gieres rádna, buoris

Juska la birrusin 75 jage dat rájes gå soahte någåj, de mujttep vilá Divtasvuonan mij dáhpáduváj. Mij diehtep ja mujttep majna vuogijn bæhtádallin låvså Vuona stáhttaj. Mij mujttep ja gullap hájn uddni makkir guotto lidjin sámij vuosstij gå tjállin at Divtasvuonaga «har fått både samens og såkalte riksnorskes dårligste egenskaper i utpreget grad.» Mij mujttep stuorsebrudagá bahás gåvvidimev dát sebrudagás. Makta muhtema rájaduvvin konsentrasjonslejrajda Polándan, ja gåktu tjabu Svieriga stáhtas ja politijas giddagissaj biejaduvvin.  Mij mujttep gåktu familja dájn guovlojn hæhttujin báhtarit svieriga bælláj. Ja mij mujttep dav sjávodisvuodav mij vas badjánij doaro manáj gå guoddaluvvin stáhtas at biehttin Vuonarijka násjåvnåv. Diehtep gåktu dat ájnas oasse doarohiståvrås ittjij vå mige galga gullut ja gåktu l dat báktjasij buktám sáme álmmugij mijá guovlon.

Valla ij la dát dåssju juoga mij la mujttuj báhtsám. Mijá gaskan lij vilá da gudi hæhttujin báhtarit rádjalåvssima diehti. Uddni lij vilá da gudi mujtti gåk báhtarattijn vuohtjeduváj skåtta. Uddni mijá gaskan lij vilá da gudi sæbrrin rádjalåvssimij juonga láhkáj.

Gå rádjálåvssim ja báhtariddje duovlodibme ij lim ájnnegis ulmutjij duogen. Dasi sebraj ålles sebrudahka, ålles familja ja aj máná. Dajnas de dat vájves histåvrrå mij tjuovoj doaro manáj goasská ålles guovlov. Dat guosská mijájt divnajt gudi lij årrum Hábmerin ja Divtasvuonan doaro ja soahteájge mannela. Årrus de rádjálåvsså Hábmeris, Oarjjevuonas, Rudnávuonas, Spællás, Gievsfierdas jali davvelis Divtasvuonan.

Mån sidáv sámedikkeráde bieles uddni sierraláhkáj rámmbot nissunijt. Jus ettjin iesj doalvo báhtariddjijt rájá guovlluj de gárvodin báhtariddjijt, russtijin vádtsusij ja vil aj vuorddin desik moattoj boaddnje jali ietjes, ja duodden dieddjijin ja måhkudallin siváj gaskan manen ællim sijdajnisá rádjálåvså, ja dan láhkáj lidjin hæggavádán.

Udnásj biejvve vaddá vejulasvuodav mujttet ja lávkkit mujttuj mij la buorren, at álmmugin bessap vijmak mihástallat daj dagojs. Sámedikkeráde bieles anáv dav ájnnasin at dakkir vejulasjvuodajt oadtjop. Ja udnásj dáhpádusáj aktan Gånågisá ándagisluojttema Sámedikken lij buorre ja ájnnasa. Ja ávon lav gå Ráddidusá ja stáhta bieles la ministar boahtám ándagisánotjit ja vil duodastittjat dåssjen guoddalusájt rádjálåvsåj vuosstij. 

Vuona stáhtta vierredagoj baktu la bággim vuorkkimij ja tjiehkádallamij dajs subttsasijs doaroájges viehka mælggadav. Ij dal dassti udnásjga biejves. Mihásvuodajn mån dajnas rámbov, gijtáv ja anedav badjen Divtasvuona ja Hábmera rádjalåvsåjt ja sijá familjav, ålles sáme sebrudagáv ietjasa mihtodagoj åvdås. Gijttusa dal Vuonarijka ja Sámeednam rádjálåvsåjt ja familjajt, ja dáv sebrudagáv dat bargo åvdås.

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!