Rahpansárdni rávačoahkkimis ođđa doaibmaplána birra veahkaválddi vuostá lagaš oktavuođain

Sámediggepresideantta Aili Keskitalo rahpansárdni rávačoahkkimis ođđa doaibmaplána birra veahkaválddi vuostá lagaš oktavuođain:

Ođas | Almmuhuvvon

Ráđđehus lea mearridan ahte galgá ráhkaduvvot ođđa doaibmaplána veahkaválddi vuostá lagas gaskavuođain mas lea sierra oassi veahkaválddi ja illastemiid birra sámi guovlluin. Lean ilus go beasan sávvat buresboahtima dán árvaladdančoahkkimii.

Veahkaválddálašvuohta ja rohcošeapmi lagas oktavuođain, dat lea juoga maid sápmelaččat vásihit eambbo go earát. Dan čájehit dutkamušat mat leat dahkkon maŋemuš jagit. Erenoamážit leat sámi nissonolbmot muitalan maid sii gillájit.

Dat mii lea eanemus balddihahtti, lea ahte mii leat oalle aitto dutkagoahtán dán ja mis eai leat galle dutkamuša vel dahkkon. Goitge báitet rukses logut min čalmmiid ovddas, birrasii bealli sámi nissoniin leat vásihan dákkár vearredaguid. Danne mii ohcalit ja ávžžuhit ge eambbo dutkamušaid čađahit juste dán birra.

Dutkanraporta man Astrid Eriksen ja earát almmuhedje 2015:is, muitalii ahte meastta bealli  sámi nissonolbmuin leat gillán veahkaválddi. Seamma raporta, man vuođđun ledje Saminor 2 logut,  muitalii maid ahte 45 % sápmelaččain vásihit veahkaválddálašvuođa dahje illásteami eallimis. Jus buohtastahttá dáid loguid majoritehta álbmoga loguiguin, de čájehuvvo ahte min sápmelaččaid bohtosat leat ollu vearrábut go sin bohtosat.

2017:is almmuhuvvui dutkanraporta veahkaválddi birra lagas gaskavuođain sámi servodagas, man vuođđun ledje ságastallamat fágaolbmuiguin ja veahkkeapparáhtain sámi guovlluin. Dát raporta čájeha mo veahkkeapparáhta vuostáiváldá sámi veahkaválddi gillájeddjiid. Rapportta namma Jus duosttat jearrat, de dustet olbmot vástidit muitala ollu dan kultuvrra birra mii mis lea. Raporta čájehii ahte sápmelaččat bissot jávohaga, vaikko leat gillán veahkaválddi dahje illasteami. Bealit mat váikkuhit dása, sáhttet leat bearašárvvut, ahte ii galgga vahágahttit bearraša árvvu, dahje ahte ii galgga vahágahttit olles sámi servodaga árvvu.

Ja de lea vel min iežamet oaidnu das ahte makkár sápmelaš galgá leat. Dieđusge leat mii hui rápmás dainna jus earát vásihit min dakkár gievrras álbmogiin, sápmelaš mii gierdá ja birge vaikko makkár dilálašvuođas. Mii bajásgeassit min mánáid šaddat iešbirgejeaddjin ja gievran, ja min sáŋgárat leat dasa ovdagovvan. Namuhuvvon raporttas muitaledje fokusjoavkkuid oasálastit ahte dát ideála ahte ii galgga dovddahit geahnohisvuođa, lei erenoamážit nissonolbmuide čuohcan. Sii oaivvildit ahte danne lea ge tabua šaddan jus vásiha illasteami dahje veahkaválddi. Rapportas boahtá maid ovdán ahte heahpu ja sivalašvuohta deaddá gillájeddjiid jávohisvuhtii. Dán vásihedje dutkama oasseváldit láktasit oskkugažaldagaide ja erenoamážit lestadianismii.

Dasa lassin čájeha dát raporta ahte sápmelaččain váilo luohttámuš sihke politiijaide ja veahkkeapparáhtii. Dát lea konsekveansa das go sápmelaččat leat ferten dáruiduhttima čađa birget ja vásihit movt stuoraservodat duolbmu olles sámi álbmoga. Seammás leat giellahástalusat čuohcan garrasit, go eatnigiela dávjá leat ferten guođđit go galget čilget áššiid.

Dát dutkamušat ja bohtosat deddet mu váimmu, mun gii maid lean nissonolmmoš ja mus geas leat alddán golbma nieidda. Movt galgat mii nagodit dán vártnuhis dili earáhuhttit?

Danne háliidan din dál bivdit searvat unna jurddáeksperimeantai. Jus mii dál geahččalit bidjat iežamet dakkár dillái, ahte leat šaddan gillát roavva illasteami, leaččat dal dievdoolmmoš dahje nissonolmmoš. Ja de galggat seammás guoddit dán noađi mii lea biddjon sámi servodahkii ja sápmelažžii.

Don it galgga bearraša, soga dahje servodaga árvvu njeaidit muitalemiin. Don galggat čájehit man erenoamáš ja gievra don leat, ja speadjalastit dan albma ovdagova mii du servodagas lea. Geahnohisvuohta galgá čihkosis bissut, it ge galgga muitalit dan jus dovddat bávččagan, don gálggat álohii njuolggočilggiin vázzit. Dattetge ii leat vuosttaš geardi go vásihat dán illasteami, don leat máŋggaid jagiid juo gártan gierddahallat ja ándagassii addit, soaitá dus lagaš fuolki ja du ráhkis gii billista du. Danne don vuollánat ja válddát oktavuođa juogo politiijain dahje eará olbmuin gean jáhkat sáhttit veahkehit.

Go mearridat dán olbmo ságaide beassat, soaittát telefovnna bokte dahkame dán, go lea han vuosttaš geardde go duostat dán lávkki lávket. Dus leat hui garra dovddut mat julket váimmus ja don eahpidat leat go rievttes geainnu válljen. Don dieđát ahte soaittát dáinna lágiin botkeme du soga ja bearraša báttiid agibeaivái, don dieđát ahte eai dáidde gallis geat du dorjot ja geat ándagassii addet. Don eahpidat leat go oba sápmelaš ge, go it šat nagodan noađi guoddit, don geahnohis headju. It ge dieđe sáhtát go girkui šat vuolgit, go leat beahttime jávohisvuođakoda mii searvegottis lea.

Ja de vástida olmmoš doppe gosa leat čuojahastán. Son ii máhte du giela ja don fertet vuos álggos muitalit gii don leat eará gillii. Ja de galggat easkka čilgegoahtit ášši. Du sánit roahkkasit ja jietna doarggista, it oro máhttime muitalit. Don it dieđe ipmirda go nubbi du ja ipmirda go son obanassiige du kultuvrra ja duogáža. Ipmirda go son manne don leat logi jagi juo gierddahallan ja easkka dál duostat muitalit earáide? Ipmirda go son manne du fuolkkit, geat maid leat diehtán, leat jávohaga orron? Amma hal don it leat jáhkehahtti, dál go viimmat leat duostan muitalit? Ja de čugge váibmui buot stuorámus ballu, eai hal eiseválddit goit beroš mis sápmelaččain, mii han leat heajut go sii, mis ii leat seamma árvu.

Nie váivi sáhttá ja dávjá dáidá leat dilli. Die lea dušše jurddašuvvon dilálašvuohta, muhto goitge lea lossat govahallat iežamet diekkár dilis.

Danne mii fertet váldit duođas dan paradoksa mii lea min servodagain, ja duostat jearrat; manne leat seamma báikkiin eanet sápmelaččat go majoritehtaálbmogis vásihan ja šaddan gillát veahkaválddálašvuođa ja illastemiid geažil? Mii fertet maid duostat doarjut gillájeddjiid, dalle go sii muitalit vásáhusaideaset birra.

Dát dutkanbohtosat, logut ja dieđut dieđusge gáibidit min beroštumi ja dat gáibidit politihkalaš áŋgiruššama mis ja guovddáš eiseválddiin. Erenoamáš áŋgiruššama sámi servodagain. Doaimmaid, strategiijaid ja vuoruheami bokte. Lea darbu ovddidit veahkaválddi eastadandoaimmaid, loktet gelbbolašvuođa veahkkeapparáhtas ja viidáset ovddidit veahkke- ja dikšofálaldagaid. Dát bargu ferte maid oahppovuogádahkii vuoruhuvvot, sámegillii ja min iežamet kultuvrra vuođul. Mii fertet láhčit dili nu ahte juo mánáidgárddi dásis besset bargagoahtit oahpahit mánáide dán duođalaš fáttás, ja dát fáddá ferte čuovvut min vuođđoskuvllas ja viidásit eallimis.

Mus leat alla vuordámušat otná čoahkkimii ja mun lean ilus go ovddasvástideaddji eiseválddit leat gergosat vuolggahit doaimmaid mat sáhttet buoridit dan dili mii lea sámi servodagain.

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!