Čoahkkinjođiheaddji

Aarporte gielda searvvai diibmá sámi giellahálddašanguvlui, ja dál leat golbma lullisámi gieldda hálddašanguovllus. Plassje soaitá šaddat vel njealját gielda dán jagi mielde, ja dat lea movttiidahtti sámegiela ovddideapmái.

Muhto sámegiela nannen ja ovdáneapmi ii leat dušše suohkaniid ja eiseválddiid duohken, lea maiddái ásahusaid ja priváhta fitnodagaid duohken. Sis lea maid ovddasvástádus čalmmustahttit ja geavahit sámegielaid. Mun dovddan álo iežán erenomáš bures boahtin jus sámegiella oidno dahje gullo buvddain. Amma muitibehtet dovddu Tråantes diibmá go ledje nu ollu sámi leavggaid ja dearvuođat sámegillii buvddain gávpogis? Jáhkán maid dat lea buorre business, dieinna lágiin gudnejahttit kundariid.

Sámediggeráđđi lea hábmen čielggadeami sámi giellaođastusa birra, mii ovddiduvvo digaštallamii dán dievasčoahkkimis. Čielggadeami ulbmil lea bidjat vuođu giellaođastussii maid mii áigut álggahit boahtte jagi rájes.

Mii háliidat ollislaš giellaloktema, sihke rievdadit ja buoridit lágaid ja eavttuid, muhto maiddái loktet sámegiela oidnosii buot servodatsurggiin.

Čoahkkinjođiheaddji

Sámediggi galgá buktit cealkámuša Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna mandáhtii maid Stuorradiggi lea nammadeamen, vuordimis ovdal geasi. Sámediggeráđđi háliida ahte dán barggu vuođđun galgá leat sámi servodat ja danne leat bovden rabas čoahkkimiidda vai beassat gullat min álbmoga oainnuid dán dehálaš bargui.

Ollu sápmelaččain leat ain hávit maid dáruiduhttin lea dagahan, sihke ovttaskas olbmuide ja servodahkii, muhto dáruiduhttin ii leat dušše sápmelaččaid historjá. Dáruiduhttin lea maid dážaid historjái, nu ahte stuorra servvodat ferte maid vuhtiiváldit dan duohtavuođa ja ferte čorget ja čielggadit guottuid mat leat cieggan buolvvas bulvii

Deaŧalaš oassi seanadeamis lea oktasaš áddejupmi historjjás, ovddeš áiggi vuoiggalašvuođas ja eahpevuoiggalašvuođas mas sáhttá leat mearkkašupmi otne ge. Dan oktavuođas háliidan dinguin juogadit vásáhusaid man birra beakkán lullisámi filbmadahkki Amanda Kernell muitalii ikte go moai kulturministariin finaime Sámi Internationála Filbmainstituhtas ikte. Go Amanda Kernell geahččalii oažžut ruhtadeami filbmii Sameblod, mii justte muitala nieiddaža bahča vásáhusaid birra garra assimilerenpolitihkas, de lei sutnje hui váttis čilget Ruoŧa ruhtadanfoanddaide mii dat lei muitalussan, ja man dihte go dábálaš ruoŧŧelaš ii dieđe maidege sámi historjjás. Lei veadjemeahttun ruhtadit filmma assimilerenpolitihkas dan dihte go assimilerenpolitihkka leat dahkan min oaidnemeahttumat.

Dat fearán govve mu mielas nu bures mo dat seammá politihkka ain hehtte sámi kultuvrra ovdáneami, assimilerenpolitihkka čuohcá ain midjiide. Gullá muitalussii ahte easkka go Amanda Kernell deaivvadit ISFIain oaččui dan vuosttáš ruhtadeami mii dagai vejolažžan ovdánahttit giehtačállosa. Jurddaš jus ISFI ii lean gávdnon, jus sámi kulturásahusat eai lean gávdnon, mii eat lean varra ieža diehtán maidege iežamet birra...

Čoahkkinjođiheaddji

Vaikko sámi dáiddárat nu go Amanda Kernell lihkostuvvet máilmmis, rahčat mii ollašuhttit buot vuordámušaid mat leat sámi servodagas, go Sámedikki bušeahtta ii lassán seamma ollu go muđui eará politihkka suorggit stáhtabušeahtas.

Min museat bázahallat dáža museai ektui. Sis ii leat vejolašvuohta váldit vuostá birrasiid guokte duhát dávvira  mat galggašedje fievrreduvvot ruovttulotta Norgga Álbmotmuseas ja Norgga Kulturvitenskapalaš museas Bååstede prošeavtta bokte. Mii sápmelaččat galggašeimmet beassat oaidnit dávviriid mat gullet min kultuvrii ja ealáhusaide.

Saemien Sijte ja Beaivváš Sámi Nášunalteáhter dárbbašit ođđa visttiid, go dálá visttit eai leat dohkálaččat. Badjel duhát dáidaga, earret eará Iver Jåks ja John Savios vurkejuvvojit kealláris, go mis ii leat ruhta hukset ođđa dáiddamusea.

Kulturministtar, Trine Skei Grande. Dál lea dus vejolašvuohta dahkat juoidá. Válddat go dan hástalusa, mii lea mis sámi servodagas. Veahket min ollašuhttit min dáiddáriid nieguid ja vuordámušaid.

Čoahkkinjođiheaddji

Dán áigodagas leat leamaš stuorra boazovahágat go togat leat vuodján jámas ollu bohccuid Nordlandsbanen alde.  Dát lea roassu, mii čuohcá olbmuide ja elliide, mat roasmmohuvvet garrasit.

Mun ledjen mielde togamátkkis ovttas johtolatministariin ođđajagimánus, gos earret eará ságastalaimet togavuodjumiid boazodoalu ovddasteddjiiguin. Sámediggi vuordá ahte áidehuksen vuoruhuvvo dán jagi.

Okta eará ášši, mii maid vuorjá mu leat boraspire vahágat sihke sávza- ja boazodoalus. Mii eat leat ovttaoaivilis nationála boraspirepolitihkain.Boraspirepolitihkka mii dál fievrriduvvo lea doalvugoahtán eret sámi guovlluid sávzaboanddaid ja boazodolliid eallinvuođu. Guhkes áiggi leat boraspiret dagahan guohtonealáhusaide vahágiid mat leat dohkketmeahttun stuorrát.

Dál lea hoahppu rievdadit boraspirepolitihka. Boraspireaváhagat čuhcet garrasit ovdamearkka dihte seammá guovlluide gos togavuodjimat leat juo roassun.

Čoahkkinjođiheaddji

Oahpaheaddjiváilivuohta lea oahpes ášši midjiide, erenomážit matta ja julevsámi guovllus.

Dál pláne Davvi universitehta álggahit lulli- ja julevsámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu čavčča rájes 2018. Sámediggi lea čoahkkimis máhttoministariin váldán ovdan ášši ja čujuhan man deaŧalaš dat lea ahte oahpahuvvojit eanet julev- ja lullisámi oahpaheaddjit.

Rekruterenbargu lea álggahuvvon. Ráđđehus almmuhii guovvamánu 6. b. ahte sii nannejit áŋgiruššama oahpaheddjiiguin lulli- ja julevsámegielas 2,5 miljon ruvnnuin. Oahpahusdirektoráhta lea ožžon bargamuššan ráhkadit ortnegiid mat sáhttet váikkuhit dasa ahte eanebut váldet lulli- ja julevsámi oahpaheaddjeoahpuid.

Čoahkkinjođiheaddji

Min Mari Boine oaččui gieskat Spellemann gudnebálkkašumi, ja mii sávvat lihkku sutnje, go son duođai ánssáša dán gudnebálkkašumi Son lea okta guhte lea mielde nannemin ja ovddideamen min giela ja kultuvrra. Mari Boine lea okta min ofelaččain.

Munnje buvttii nu ollu  movtta ja doaivaga, go bessen Mari, ja eará sámi artisttaid vásihit lávddis Mihá –konsearttas Hápmiris lávvordaga. Sihke artisttat ja geahččit ledjet searvan čájehit doarjaga Divttasvuona servvodahkii ja buohkaide geat gillájit illastemiid geažil.

Lei erenomáš liekkus ja movttiidahtti vásáhus. Giitán buohkaid geat serve. Divttasvuona servodat lea dán láhkai čájeheamen ahte veahkaváldi ja vearredagut eai leat dohkálaččat – dás sáhttit mii buohkat oahppat.Dákko bokte lean mun ovddidan sámediggeráđi dieđáhusa doaimmas birra.

Giittán beroštumis.

Sámediggeráđi doaibmadieđáhus

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!