Presideantas lihkkusávaldagat ONa riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivái

Mii sápmelaččat leat oassi dan girjás ja viiddis álgoálbmotbirrasis miehtá máilmmi. Juohke jagi dán beaivvi mii čalmmustahttit ja ávvudit dán midjiide divrras beali das leat sápmelaččat ja álgoálbmot.

ON mars 2018.jpg

ONa nissonkommišuvdna, njukčamánnu 2018

Sara Beate Eira Persson

Ođas: Almmuhuvvon

ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi lea ávvuduvvon 1995 rájes. Boahtte jahki šaddá erenoamáš jahki álgoálbmogiidda, go Ovttastuvvon Našuvnnnat (ON) lea mearridan ahte 2019 lea riikkaidgaskasaš álgoálbmotgielaid jahki. Mun lean nammaduvvon árktalaš guovllu ovddasteaddjin giellajagi stivrenjovkui man UNESCO jođiha. Riikkaidgaskkasaš giellajahki galga sihke čalmmustahttit ja ovddidit álgoálbmotgielaid miehtá jagi. Dan oktavuođas, ja váibmogiela čuovvoleamis leat mii bargame Giellaloktemiin mii galgá biddjot johtui boahtte jagi.

Máilmmis leat 370 miljovnna álgoálbmotláhtu, geat ásset badjel 90 riikkas. Giella- ja kulturriggodat lea stuoris, go mii hupmat 7000 giela ja ovddastit 5000 iešguđetge kultuvrra. 
Sámegiella lea riggodahkan midjiide ja mis gávdnojit logi sámegiela mat gullojit njeallji riikkas. Sámedikki váldomihttomearri sámegielaid várás lea ahte sámegiella ja dárogiella galget lea ovttaárvosaš gielat. Dat mearkkaša seamma vuoigatvuohta geavahit sámegielaid, seamma ovdánanvejolašvuođat ja ovttaárvosaš bálvalusat.

Jus galggan namuhit muhtun beliid, de lea goit vuosttažettiin dehálaš mánáid giela ja vejolašvuođaid oahppat sámegiela. Oahpahus sámegillii ja sámegielas lea nu dehálaš, ja dan árvvu ii ábut goassege eahpidit. Min mánáid giellaseailluheapmi han lea sámegiela boahtteáigi. Danne fertet nannet sámi mánáidgárddiid ja skuvllaid, ja maiddái hukset nanu sámi oahpahusa doppe gos sámegielas ii leat nu coakcu.

Seammás go dan bargat, de ferte maiddái muitit mánáid ja rávis olbmuid giellabirrasa muđui. Mii gáibidit eiseválddiin dan seamma, eiseválddit fertejit maid fállat sámegiel bálvalusaid álggus lohppii, mánás rávis olbmui. Luoddagalbbat sámegillii, dearvvášvuođafálaldagat sámegillii, almmolaš fálaldagat sámegillii, sámi girjjálašvuohta ja sámegielat mediafálaldagat. Seammás mii sávvat ahte maiddái priváhta ásahusat ja fitnodagat servet ovttasbargui ovddidit sámegiela dokko gokko sii sáhttet dan dahkat. Mii han leat buohkat čadnon oktii servodagas ja ovttasbargu nannešii buohkaid dili. Dát ovdamearkkat leat dušše goaikkanasat dan čiekŋalis jávrris, lea nu ollu mii sáhtašii buorebut dahkkot min giela ektui.

Máilmmi álgoálbmotbeaivvi ulbmil lea ge fuomášuhttit miehtá máilmmi álgoálbmogiid dili. Mu mielas lea ge dehálaš oassi Sámedikki oasálastimis riikkaidgaskasaš álgoálbmotarenas leat mielde nanneme álgoálbmogiid dili miehtá máilmmi. Mis lea buorre dilli Sámis vaikko gávdno buoridanmunni feara gokko, ja danne fertet ge mii maid áŋgiruššat veahkehit min oappáid ja vieljaid miehtá máilmmi. Dán barggu anán árvvus dál ja boađán álohii doarjut eará álgoálbmogiid geat leat hástaleaddji dilis.

Alla vuordámušaiguin boahtte jahkái sávan lihkku buot álgoálbmogiidda máilmmi álgoálbmotbeivviin.

Sámedikki presideanta Aili Keskitalo

Dáppe sáhtát lohkat eambbo ONa riikkaidgaskasaš álgoálbmotgielaid jagi birra:
UNESCO launches the website for the International Year of Indigenous Languages (IYIL2019)

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!