Skábmamánu 25. beaivi lea ON veahkaválddi loahpahanbeaivi nissonolbmuid vuostá. Dát beaivi lea čalmmustuvvon 1960 logu álggu rájes, ja mii čalmmustuvvo dađistaga eanet riikkain ja eanet báikkiin Norggas. Manne lea deaŧalaš čalmmustit dán beaivvi?

Dihtet go don ahte Máilmmibáŋku árvvoštallama mielde lea veahkaváldi nissonolbmuid vuostá máilmmiviidosaš dearvvašvuođaáitta seamma dásis hiv/aids:in ja borasdávddain. Veahkaválddi váikkuhusat hehttejit nissonolbmuid ollislaš searvama. Dát váikkuha servodaga ja caggá njuolga riikka ekonomalaš, politihkalaš, servodatlaš ja demokráhtalaš ovdáneami.

Guoská go son dát midjiide Sámis? Juo, mun oaivvildan. Nu guhká go veahkaváldi sámi nissonolbmuid vuostá geavvá, de rihkku dat ovttaskas olbmo vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid ovdánit. Nu guhká go lea veahkaváldi dievdduid dahje nissonolbmuid vuostá, de goazaha dat sámi servodaga ovdáneami ja eallinvuogi. Dan mii gal eat eisege sáhte dohkkehit.

Mii, Sámedikkis leat ollu jagiid bidjan fuomášumi dán fáddái. Mii leat searvan Norgga gažadeapmái ON nissonkomiteas dál skábmamánus. Doppe bivde Norgga muitalit maid áigot dahkat bissehan dihtii veahkaválddi nissonolbmuid vuostá. Ráđđehus buvttii njálmmálaš lohpádusaid ahte áigot eanet dutkat fáttá ja dárbbu geahčadan dihtii makkár doaibmabijuid berrešii álggahit. Sámedikki presideantan lohpidan mun čuovvulit dán ášši Ráđđehusain.

Leat go don ožžon mielde #Metoo-kampánjja? Nissonolbmot iešguđege osiin servodagas muitalit seksuála vealaheami birra. Ruoŧa beale sámepolitihka beales leat ožžon dieđuid ahte nissonpolitihkkárat leat vásihan seksuála vealaheami. Mis ii leat makkárge sivva jáhkkit ahte dát ii geava maiddái Norgga bealde, sámepolitihkas dahje sámi bargosajiin. Sidjiide geat leat dan vásihan, háliidan mun dadjat: Huma muhtin olbmuin geasa dus lea luohttámuš ja váldde dan ovdan relevánta orgánain. Deaŧalaš lea bissehit dákkár láhttenvuogi.

Maid don sáhtášit dahkat? Mii fertet duostat cuvket tabuid veahkaválddi birra, ja hupmat čielgasit dan birra. Mii fertet hupmat dán birra min iežamet bearrašis ja oahppásiid gaskkas. Mii fertet hupmat mánáiguin sohkabealrollaid, vealaheami, seksualitehta ja rájiid birra. Mii fertet duostat bargat maid nu veahkaválddálaš láhttenvugiin sámi servodagas ja muitalit ahte dat ii leat eisege dohkálaš.

Veahkaváldi lea rihkus ja dat galgá čovdojuvvot politiija ja riekteapparáhta bokte. Veahkaváldi ii galgga čovdojuvvot siskkáldasat sámi servodagas. Dutkan čájeha ahte sámiin lea heajos luohttámuš almmolaš ásahusaide. Dán fertet mii leat mielde njulgemin ovttasbargguin politiijaiguin.

Mis, Sámedikkis lea gieskat leamaš konferánsa veahkaválddi ja vearredaguid birra lunttaid ja dievdduid ektui. Sivva lea jáhkkit ahte gávdnojit ollu sevdnjeslogut dán suorggis. Lehkos čielggas ahte: Veahkaváldi lea seamma dohkketmeahttun guđe sohkabeallái dat guoskkaš. Dán birra ferte leat rabasvuohta.

Mii fertet gal ovttas bargat veahkaválddi eastadeami dihtii amas dat joatkašuvvat. Rabasvuođa bokte han tabut cuvkejuvvojit.

Aili Keskitalo

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!