Majestehta Gonagas Harald searvá sámi giellavahku čalmmusteapmái Kárášjogas golggotmánu 24. b.

– Mu váimmu ligge dat go justa Gonagas lei okta vuosttažiin geat čájehedje beroštumi min ávžžuhussii searvat sámi giellavahku čalmmusteapmái, ja mii illudit hui sakka Gonagassii čájehit barggu maid báikkálaččat dahket Kárášjogas sámegiela oainnusmahttimis ja nannemis, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Aili Keskitalo (Foto Kenneth Hætta).jpg

Ođas | Almmuhuvvon , ođasmahtton

Sámediggái lea stuorra illu go beassá muitalit ahte Gonagasviessu lea háliidan searvat giellavahku čalmmusteapmái. Majestehta Gonagas Harald áigu searvat giellavahku lágidemiide Kárášjogas golggotmánu 24. b. Majestehta Gonagas áigu earret eará galledit Kárášjoga vuođđoskuvlla, ja juohkit Giellaloktema giellabálkkašumi. Lea áibbas ođđa giellabálkkašupmi mas Sámediggi háliida gudnejahttit aktevrraid, ealáhusaid dahje servviid mat leat mielde sámegiela oainnusmahttimin báikkálaččat ja našuvnnalaččat.

– Mun sávan ahte buohkat, nugo Majestehta Gonagas Harald, vulget giellavahku čalmmustahttit ja searvat lágidemiide, dadjá Aili Keskitalo. 

Sámediggi lea vuolggahan našuvnnalaš giellavahku mii dollojuvvo golggotmánu 21.-27. b. Giellavahku lea Sámedikki guhkesáiggi áŋgiruššama – Giellaloktema oassin, ja lea maid Sámedikki ON riikkaidgaskasaš eamiálbmotgielaid čalmmusteami oassin – IYIL19.

– Sámegiella lea Kárášjogas eanetlohkogiella, muhto dattege oaivvildit ahte lea deaŧalaš sámegiela oainnusmahttit sihke gávppiin, mánáidgárddiin, skuvllas ja muđui gielddas. Mii illudit Majestehta Gonagassii čájehit barggu maid dahkat sámegiela beali Kárášjogas, dadjá sátnejođiheaddji Svein Atle Somby.

Duogáš giellavahkkui lea sámegielaid oainnusmahttin oppa servodagas. Sámediggi lea ávžžuhan priváhta ja almmolaš aktevrraid, ealáhusaid, organisašuvnnaid ja báikkálaš aktevrraid searvat dán gelddolaš bargui. Mii lea ávžžuhan lágidit čalmmustemiid, aktivitehtaid ja eará doaibmabijuid vai sámegiella oainnusmahttojuvvo.

Giellavahkus šaddet ollu iešguđetlágan lágideamit ja aktivitehtat riikka iešguđet báikkiin, ja maiddái Suoma beali Sámis.  

– Iešguđet lágidemiid prográmma riikka iešguđet báikkiin eai leat vuos gárvásat, muhto orru leamen stuorra beroštupmi sámi giellavahku čalmmustahttit, ja mii vuordit ahte šaddet mealgat lágideamit. Mun illudan hui sakka, ja sámediggeráđđi áigu searvat nu ollu lágidemiide go vejolaš, dadjá Keskitalo.

Romssa ja Finnmárkku fylkamanni sádde dieđuid akkrediterema birra čakčamánu loahpas.

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!