Kronihka: Eahpedievaslaš buohcciviessofálaldat go dárbbašat dan eanemusat

Akuhtta- ja dearvvašvuođafálaldat stuorra osiide Finnmárkku álbmogis eai leat olámuttus stuorra osiin jagis. Dáid beivviid, go vásihit dan stuorra dearvvašvuođaáitaga mii čoronapandemiija lea, de orru measta dego ovddasvástádusas beasadeamen, čállá sámediggeráđđi Hans Ole Eira (Gb) kronihkastis.

Ođas | Almmuhuvvon

Sámediggeráđđi Hans Ole Eira (Gb), ovddasvástideaddji dearvvasvuođa- ja sosiálapolitihkas

Finnmárkku dálvvit leat dálkki dáfus hui hástaleaddji, muhto maŋimuš jagiid orrot leamaš earenoamáš garrasat. Dálkkádatraporttat orrot čájeheamen ahte nu galgá joatkit maiddái boahtteáiggis. Giddejuvvon geainnut rittu ja siseatnama gaskka leat buktán stuorra hástalusaid sihke kollektiivajohtolahkii, gálvofievrrideapmái ja dearvvašvuhtii. Dán dálvvi leat mii maid fuolastuvvan čoronavirusa njoammuma geažil ja buohcciviessostruktuvra davvin vuorjá Sámedikki.

Sámediggi oaidná ahte leat dađistaga stuorát hástalusat dainna go áidna buohcciviessu mii sáhtášii addit ollislaš dearvvašvuođafálaldaga Finnmárkku álbmogii lea ovtta daid báikkiin Finnmárkku rittus gos leat garraseamos dálkkit. Dieđusge galgá mis an leat buohcciviessu rittus, muhto mii oaivvildit ahte dál lea áigi Finnmárkui ásahit buohcciviessofálaldaga mii leat eanet olámuttus go dálvet albmaláhkái dálkkáska.   

Doarrun akuhttabuohcciviesu ovddas Áltái, ollislaš fálaldagain daidda geat galget riegádahttit, lea leamaš agendas juo guhká. Oarje-Finnmárkku álbmot lea vaikke man ollu gerddiid dovddahan balu nissoniid ektui mat galget riegádahttit, ja dáhtton láhččit dili nu ahte sii geat Áltá-regiovnnas galget vuosttaš geardde riegádahttit besset dan dahkat Álttás. Mii doarjut dán evttohusa, ja leat maid iežamet álginjulggaštusas dadjan ahte «bealit dorjot ođđa čielggadusa Finnmárkku buohcciviessostruktuvrra birra, ja ahte dearvvašvuođastruktuvrrat olles sámi álbmogii geahčaduvvojit».  

Mii oaivvildit ahte Finnmárkku otná dearvvašvuođastruktuvrrat lasihit riskka stuorra oassái Finnmárkku sámi álbmogii. Sámi hálddašanguovllu máŋgga suohkana álbmogis lea earret eará guhkit gaska buohccivissui go eará ássiin. Guovdageainnus Hámmárfestii lea ovdamearkka dihte 270 km geaidnoráigge gos hui dávjá lea kolonnavuodjin dahje lea giddejuvvon Álttá ja Hámmárfeastta gaskka. Dat lea buhcciide guhkes ja váralaš mátki. Buhcciide geat leat garrasit buohccán ja daidda geat galget riegádahttit vuosttaš geardde sáhttá komplikašuvdnariska lassánit guhkes mátkki geažil. Seammás diehtit ahte boarrásiid lohku Finnmárkkus lassána, nugo muđuige riikkas. Boarrásat geavahit dávjá buohcciviessofálaldagaid, maiddái akuhttabuohccin. Buohcci boarrásat leat rašes buohccit, ja guhkes ja garra mátki akuhttadikšui lasiha komplikašuvdnariskka. Sámi hálddašansuohkaniin Deanus, Unjárggas, Kárášjogas ja Guovdageainnus eai leat girdišiljut ge.

Danne galggašii E45, Álttá ja Guovdageainnu gaskka, fas biddjojuvvot «nasjonal transportplanii». Dat lea gaska gos lea uđasvárra, maid lossa guorbmebiillat geavahit, earenoamážit dálvet, ja dat čuohcá fas áibbas dárbbašlaš dearvvašvuođafievrredemiide. Geaidnu ferte buorebut sihkkarastojuvvot, ja Ávžái, báikái gos lea uđasvárra, ferte farggamusat ráhkaduvvot tunealla.

Mii vuorjašuvvat go akuhtta- ja dearvvašvuođafálaldat stuorra osiide Finnmárkku álbmogis eai leat olámuttus stuorra osiin jagis. Dáid beivviid, go vásihit dan stuorra dearvvašvuođaáitaga mii čoronapandemiija lea, de orru measta dego ovddasvástádusas beasadeamen. Mii diehtit ahte dearvvašvuođabargit Finnmárkkus dahket hirbmat buori barggu, ja mii leat hui duhtavaččat go sii nu garrasit rahčet min ovddas. Seammás ohcalit guovddáš eiseválddiid áŋgiruššama sihkkarastit olles Finnmárkku álbmogii ovttaárvosaš ja dárbbašlaš dearvvašvuođabálvalusaid, beroškeahttá dálkkis ja giddejuvvon geainnuin.

Buorit dearvvašvuođafálaldagat leat deaŧalaččat ássamii ja min servodagaid ovdáneapmái. Olámuttus buohcciviesut ja akuhttabálvalusat leat maid eaktun álbmoga loaktimii, ja ain juo jus galget dovdat oadjebassan doppe gos orrot.

Mii oaivvildit ahte go servodat rievdá ja stuorra hástalusat čuožžilit, de fertet maiddái čoavdit boahttevaš hástalusaid. Finnmárkkus fertet bargat dan maid lea dárbu dahkat go dálkkit ja heajos siivvut stuorra osiin jagis heađuštit beassama dárbbašlaš dikšunfálaldahkii.

Hástaleaddji dálkkiid, guhkes gaskkaid ja buot eanemusat boahttevaš dearvvašvuođaáitagiid vuođul, mii oaivvildit ahte lea áigi dearvvašvuođabálvalusaid sihkkarastit olles Finnmárkku álbmogii nu ahte Finnmárkku buohcciviessostruktuvrra sihkkarastá. Dat mearkkaša ahte ferte ásahuvvot akuhttabuohcciviessu Finnmárkku stuorámus gávpogii, Áltái.

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!