HEAHTEGUOVDDÁŠČÁLLINGOTTI, DÁSSEÁRVO- JA VEALAHANÁITTARDEADDJI JA SÁMEDIKKI GASKASAŠ OKTASAŠ PREASSADIEĐÁHUS:

Gitta 49 proseantta sámi nissonolbmuin Norggas leat gillán veahkaválddi dahje vearredaguid čájehit logut raporttas maid Norga našuvnnalaš olmmošvuoigatvuohtaásahus (NIM) lea almmuhan. Go veahkkeapparáhta ii doaimma sáhttá maiddái dagahit ahte sámi nissonolbmot eai oaččo dan veahki masa sis lea vuoigatvuohta. Raporttas čujuhuvvo ahte veahkaválddi geavaheames sámi guovlluin sáhttá leat oktavuohta sohkabuolvvaid dáruiduhttinpolitihkkii.

Dilli lea duođalaš. Nana dárbu lea ođasmahttit áŋgiruššama bajimuš doaibmaplánain, gielddaid bearráigeahččamin ja oktiiordnejuvvon gielddalaš bálvalusaiguin mat leat olámuttus.

– Dan eat nago čoavdit okto. Divttasvuona ášši lea álggahan ja servodat loahpas bargagođii nu ahte vuogádat fertii reageret. Sámi servodat háliida rievdadusa. Ráđđehus ferte álggahit doaibmaplána veahkaválddi ja vearredaguid vuostá sámi servodagas, mas leat konkrehta ja oktii čadnojuvvon doaibmabijut, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.

Dárbbašuvvo eanet gelbbolašvuohta

Fáddáčoahkkimis veahkaváldi nissoniid vuostá ja veahkaváldi lagaš oktavuođain sámi servodagas, Sámedikkis Kárášjogas skábmamánu 26. b., lei stuorra doarjja dasa ahte politiija ja veahkkeapparáhta fertejit nannet gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras. Čoahkkin lei Sámedikki, Heahteguovddáščállingotti ja Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji gaskasaš ovttasbargu kampánjja Jávohisvuohta goddá oktavuođas. Váilevaš gielalaččat láhčin ja kulturmáhtu váilun leat liigecakkit veahkaválddi gillájeddjiide geat dárbbašit veahki.

Ollugat sis geat ledje čoahkkimis oaivvildedje ahte lea stuorra dárbu oažžut doaibmaplána veahkaválddi ja vearredaguid vuostá sámi servodagas, maid sámi organisašuvnnat ovttas ráhkadit. Daddjojuvvui maiddái ahte buohkat sáhttet ja fertejit veahkehit veahkaválddi gillájeaddji nissonolbmuid ja veahkaválddi gillájeddjiid lagaš oktavuođain dan bokte ahte duostat hupmat dan birra ja dieđihit jos vihkot veahkaválddi birra.

Sámedikki presideanta Aili Keskitalo oaivvilda ahte problematihka ferte ollu eanet oainnusmahttit.

– Veahkaváldi ferte bissehuvvot dál. Viidodat lea duođaštuvvon ja mii fertet álggahit doaibmabijuid. Eiseválddit Justiisadepartemeantta bokte fertejit fuolahit doaibmabijuid, mat álggahuvvojit ja čuovvuluvvojit. Veahkaváldi lea hui čihkosis sámi birrasiin, muhto dat ii mearkkaš dan ahte dat lea dohkkehuvvon. Sámi dievddut ja bártnit fertejit eanet hupmagoahtit veahkaválddi birra, dadjá Keskitalo.

Eanet áŋgiruššat eastademiin ja suodjalemiin

Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji Hanne Bjurstrøm dadjá ahte lea čielggas ahte veahkkeapparáhta ii nagot veahkehit sámi álbmoga eastadeames, suodjaleames ja veahkeheames dalle go nissonolbmot gillájit veahkaválddi lagaš oktavuođain.

– Dan sáhttá čilget máŋgga láhkai: giella, máhttu sámi kultuvrra birra, luohttámuš, ruhta, geográfalaš gaskkat, veahkkeapparáhta ii leat oktiiordnejuvvon. Mihkkege dáin ii leat dohkálaš sivva, muhto hástalusaid fertejit stáhta ja suohkanat čoavdit. Veahkaválddi gillájeaddji sámiin lea vuoigatvuohta oažžut seamma buori veahki go buohkat earát suohkanis, dadjá Bjurstrøm.

Tove Smaadahl, Heahteguovddáščállingotti jođiheaddji dadjá ahte lea dárbu eanet áŋgiruššat eastademiin ja suodjalemiin. Dutkan čájeha ahte veahkaválddi gillájeaddji nissonolbmot sámi servodagas eai álo duostta muitalit veahkaválddi birra.

– Heajos suohkanekonomiija áitá Sámi heahte- ja inseastaguovddáža Kárášjogas, mii lea áidna Norggas mas lea fálaldat erenoamážit láhččojuvvon sámi álbmoga várás. Sámi heahte- ja inseastaguovddáža ferte gádjut. Sámi álbmogii ferte sihkkarastojuvvot buorre fálaldat, mas sámi giella ja kultuvra vuhtiiváldojuvvojit, dadjá Smaadahl.

Loahppadokumeanta

Čoahkkimis lea ráhkaduvvon loahppadokumeanta, mii earret eará lea diehtun Justiisadepartemeantta stáhtačállái Knut Morten Johansenii, guhte searvvai čoahkkimii Kárášjogas.

Jávohisvuohta goddá kampánjja duogáš

Skábmamánu 25. b. čalmmustuvvo jahkásaččat riikkaidgaskasaš beaivin veahkaváldi nissonolbmuid vuostá ja lea álgu riikkaidgaskasaš ON-kampánjii «16 Days of Activism Against Genderbased Violence». Jávohisvuohta goddá gullá dán vuollái ja lea ovttasbargu Heahteguovddáščállingotti ja Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji gaskka. Dán jagi bargat mii ovttas maiddái Sámedikkiin ja fokuseret veahkaválddi nissonolbmuid vuostá ja veahkaválddi lagaš oktavuođain vuostá sámi servodagas. Jávohisvuohta goddá kampánja ruhtada Gelbbolašvuođa guovddáš rihkuseastadeamis. Kampánjja váldoulbmilin lea geahččalit eastadit nu gohčoduvvon beallalašgoddimiid. Muhtun oinnii, muhtun diđii, muhto oktage ii bargan maidege áiggil. Dás sáhtát lohkat eanet Jávohisvuohta goddá kampánjja birra.

Gulahallan:

Váldde oktavuođa min gulahallanbargiiguin geain oaččut eanet dieđuid ja jos áiggut jearahallat:

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!