EMRIP 12th Session Rahpan ja IYIL 2019 ávvudeapmi

Sámediggepresideantta Aili Keskitalo doalai sáhkavuoru davvisámegillii EMRIP čoahkkima ráhpandilálašvuođas, Genévas suoidnemánu 15. beaivvi. Nu som dagai ávvudandihte Riikkaidgaskkasaš eamiálbmot giellajagi.

Emrip2.jpg

Ođas | Almmuhuvvon

Sámediggepresideantta sáhkavuoru sáhtát lohkat dás:

 

Giitu, čoahkkinjođiheaddji

 

I will bring my statement in Northern Sami Language, and there will be an interpretation of my statement.

Mun lean Biehttar Heaikka Elle Máreha Aili dahje Aili Keskitalo. Mun lean Norgga Sámedikki presideanta, ja  IYIL2019 stivrenjoavkkus mun ovddastan eamiálbmogiid árktalaš guovllus, sápmelaččaid ja inuihtaid. Mun human didjiide davvi-sámegillii, okta dain 9 iešguđetge sámegielain mat vel gávdnojit, ja mii leat sullii 30 000 obmo geat hupmet dán giela. Buot sámegielat leat áitojuvvon gielat, muhtumat dain duođalaččat.

Artihkal 13 ON julggaštusas eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra, čuožžu ahte eamiálbmogiin lea riekti ealáskahttit, geavahit ja ovddidit sin gielaid. Lean duođaid giitevaš go ON lea nammadan jagi 2019 riikkaidgaskasaš eamiálbmotgielaid jahkin, ja mii berret atnit jagi vuođđun duohtandahkat UNDRIP, danin go olles deklarašuvdna gullá oktii. Buot artihkkalat mannet oktii ja ásahit ollislašvuođa, juste dego min gielat eai sáhte sirrejuvvot min kultuvrras, min ealáhusain, min eatnamiin ja min eallinvuorbbis.

Min eatnigielat eai leat dušše gulahallangaskaoamit; dat leat čavga čadnojuvvon min identitehtii, kulturárbái ja dan dovdui ahte dus lea gullevašvuohta dasa. Min gielat leat dego suonat mat čatnet min min árbái ja min máttuide; dat sáhttet ráhttásit, muhto sáhttet fas divvojuvvot, várrogasvuođain, ráhkisvuođain ja ollu garra bargguin.

Jus galgat dan olahit de dárbbašit ovttasbargoguimmiid, mii dárbbašit doarjaga ONa miellahttoriikkain ja ON-ásahusain, siviila servodagas ja akademiijas. Mii dárbbašit maid ovttasbargat priváhta fitnodagaiguin mat addet máilbmái ođđa vejolašvuođaid gulahallat ja juohkit. Mun doaivvun ahte min máttuid gielat maid fertejit šaddat gielat maiguin sáhttá gulahallat teknologiija bokte miehtá máilmmi. Mii eallit digitála áigodagas. Allet divtte min gielaid báhcit; mii fertet geavahit dán jagi gokčat daid digitála gaskkaid mat leat stuorát gielaid ja eamiálbmotgielaid gaskkas. 

Mu sávaldat, dál go leat ollen gaskkamuddui giellajagis (IYIL), lea ahte dát jahki galgá veahkehit min buorebut čalmmustahttit ja dohkkehit eamiálbmotgielaid miehtá máilmmi. Háliidan maid min muittuhit ahte buot min gielat mat leat ealli gielat, leat ollu buolvvaid rahčamuš leamaš, ja eamiálbmogat leatge buktán sávaldaga, earret eará dán jagaš UNPFII bokte, ahte galggašii nammaduvvot riikkaidgaskasaš logijahki eamiálbmotgielaide.

Mus lea doaivva. Manin bat ii galggašii leat? Mun lean golmma nieidda eadni. Mu stuorámus illu lea go gulan mu nieiddaid hupmame min máttuid giela gaskaneaset, ja mun ealán dan jáhkus ahte ovtta beaivvi beasan maid gullát mu mánáidmánáid hupmáme sámegiela.

Háliidan loahpahit dán sáhkavuoru ovtta min sáŋgáriid dajaldagain. Per Fokstad lei okta sis geat čálle dan historjjálaš deklarašuvnna dárbbu ja ovdamuniid birra addit oahpu sámegillii sámi mánáide, 100 jagi áigi, muhtun oktasaš sámi čoahkkimis Deanus.

Son čilgii olbmuid ja gielaid oktavuođa ná:

Giella lea váimmu dulka, sielu govva.

Ollu giitu.  Thank you.

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!