Mánáidgárdi

Sámedikki mánáidgárdepolitihka váldomihttomearrin lea háhkat buriid bajásšaddaneavttuid sámi mánáidgárdefálaldaga bokte. Sámi mánáidgárdefálaldat lea rabas fálaldat buot mánáide ja vánhemiidda geat dan háliidit.

Barn-C-Kenneth-Haetta_mainimage.jpg

Sámi mánáidgárdefálaldagas lea deaŧalaš deattuhit sámi giela ja kultuvrra. Das lea sáhka ahte sámi mánáin lea mánáidgárdefálaldat mas lea buorre kvalitehta ja mii lea huksejuvvon sámi árvvuid, sámi kultuvrra ja árbedieđu ala.

Mánáidgárdejuhkosa bargit ja oktavuođadieđut

Sámi mánáidgárdefálaldat

Sámediggi bidjá čuovvovaš definišuvnna vuođđun dasa mii sámi mánáidgárdefálaldat lea:
Sámi mánáidgárdefálaldagainoaivvilduvvo fálaldat mas mánáidgárdefálaldat vuođđuduvvo sámi gillii ja kultuvrii. Mánáidgárdi galgá nannet mánáid identitehta sápmelažžan sámegiela geavaheami bokte, ja ovdánahttima, geavaheami ja ovddideami sámi giela ja kultuvrra bokte. Mánáidgárddi jođihit sámegielat pedagogalaš bargit.

Sámi mánáidgárdefálaldaga sáhttá juohkit čuovvovaš kategoriijaide: a) sámi mánáidgárddit ja sámi ossodagaide norgalaš mánáidgárddiin, b) mánáidgárddit mat fállet sámi giellaoahpahusa.

Sámediggi láhčá diliid sámi mánáidgárdefálaldaga várás politihkkahábmema ja mánáidgárdedoarjaga hálddašeami bokte. Mánáidgárddit main lea sámi mánáidgárdefálaldat sáhttet ohcat doarjaga sierra doarjjaortnegiin. Doarjjaortnegat leat Sámedikki bušeahtas.

Prošeakta Sámi mánát ođđa searvelanjain

Prošeakta Sámi mánát ođđa searvelanjain galgá viđa jagis rievdadahttit sámi mánáidgárdestruktuvrra sámi filosofiija ja árbedieđuid vuođul.

Dat mearkkaša dan ahte sámi mánáidgárddit galget sáhttit bargat sámi pedagogalaš málliid mielde mat vuođđuduvvojit sámi gillii, kultuvrii ja árbedieđuide mat leat heivehuvvon ođđaáigásaš sámi servodahkii.

Čoahkkimat ja seminárat galget čađahuvvot dutkiiguin ja universitehtain dovdáhan dihtii doaibmi sámi málliid sámi kultuvrra ja filosofiija, giela ja árbedieđuid vuođul.

Ovddasmanni mánáidgárddit sierra sámi guovlluin válljejuvvojit hábmet sámi mánáidgárddi boahtteáiggi. Buot mánáidgárddit ja pedagogat galget searvat juoga nu láhkai áŋgiruššamii sihke gelbbolašvuođa ovddideami bokte ja sin máhtuin árjjalaččat searvat.

Sámi mánát ođđa searvelanjain galgá bargat miehtá Sámi go juo prošeakta lea mielde Sámi parlamentáralaš ráđi doaibmaplánas. Sámedikkit Ruoŧa ja Suoma bealde leat ohcamin Interreg-ruđaid vai sáhttet leat mielde prošeavttas.

25.5
27.5

Sámi oahpahuskonferánsa 2020

Eamiálbmogiid pedagogalaš filosofiija mánáidgárddis, skuvllas ja alitoahpahusas

25. - 27 b. miessemánus 2020, Diehtosiida, Guovdageaidnu, Norga

Sámediggi ja Sámi allaskuvla lágidit gaskariikkalaš oahpahuskonferánsa Sámedikki SáMOS-prošeavtta (Sámi mánát ođđa searvelanjas) olis. Konferánssa ulbmilin lea beassat lonohallat eamiálbmogiid oahpahanvásáhusaid ja buktit oidnosii sámi mánáidgárddiid, skuvllaid ja alitoahpahusa ja maid internationála eamiálbmotoahpahusa vásáhusaid ja muitalusaid. Go iešguđet eamiálbmogat lonohallet vásáhusaideaset, de dat lea doarjjan ja vuođđun eamiálbmot-pedagogalaš filosofiijai, mainna pedagogat, oahpaheaddjit ja dutkit sáhttet ávkkástallat oahpahusas.

Konferánssa fáttát leat:

- Mánáid ja nuoraid árgabeaivi oahpahusas
- Luondu oahppama vuolggasadjin
- Eamiálbmogiid máhtuid ja gielaid nanosmahttin ja ealáskahttin
- Eamiálbmogiid bajásgeassima ja oahpahusa dekoloniseren

Mii bovdet mánáidgárdebargiid, -oahpaheddjiid, ja -eaiggádiid, vuođđo- ja joatkkaskuvllaid ja alitoahpahusaid oahpaheddjiid ja jođiheddjiid sihke dutkiid ja studeanttaid juogadit iežaset dutkama ja oahpahusa. Konferánssas lea vejolaš ovdanbuktit dieđalaš oanehisčállosa (paper), logaldallamiid, čájehit filmmaid ja posteriid, dahje doallat bargobájiid.

Konferánsagielat leat sámegielat, eŋgelasgiella ja davviriikkaid gielat. Mii hásttuhit sámi logaldalliid buktit ovdan sáhkavuoruset sámegillii.

Sámi mánáidgárde- ja skuvllaoahpaheaddjit, geat dollet ovdánbuktima eai dárbbaš máksit konferánssa divvaga.

Ovdanbuktinevttohusa abstrávtta sisa addin ja dieđiheapmi konferánsii leat rabas čakčamánu 2019. Jus leat jearaldagat, váldde oktavuođa Ylva Jannok Nuttiin.

Prošeaktafakta

Prošeaktaáigi lea vihtta jagi cuoŋománu 2018 rájes.

Prošeavtta eaiggáduššá Sámediggi.

Ruhtaduvvo Máhttodepartemeantta bokte.

Prošeaktajoavku:

Prošeaktajođiheaddji Ol-Johán Sikku
Anna Kristine Skum Hætta ja Anne Jannok Eira, prošeaktamielbargit
Gudrun Kuhmunen ja Anne Ingebjørg Eriksen, fágalaš áššedovdit

Mánáidgárddiid ávvudeapmi guovvamánu 6. beaivvi

Guovvamánu 6.b.lea virggálaš leavgabeaivi Norggas ja čalmmustahttojuvvo miehtá riikka sámi álbmotbeaivin. Ollu dáhpáhusat ja govastagat čatnasit dán beaivái

Ávkkálaš resurssat mánáidgárddiide, skuvllaide ja earáide: 

Dás sáhtát lohkat eanet sámi álbmotbeaivvi ja našuvnnalaš dovdomearkkaid birra:

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!