Naeringer_mainimage.jpg

Sámi ealáhusat leat árbevirolaččat čadnon lundui. Sápmelaččat leat viežžan eallinláibbi ja dietnasiid meahccevalljodagaid ávkkástallamis, guolásteamis, eanandoalus ja boazodoalus, mas maiddái leat ožžon vuođđoávdnasiid duodjái ja iešguđetge muohkadanbuktagiid.

Sápmelaččat heivehit ja ovdánahttet iežaset almmá kultuvrraset guođđimis. Dákkár geabbilis ja hutkás miellaguottut rievdademiide ja ođđajurddašeapmái lea dehálaš  sámi ealáhusovdáneamis velá odne ge.

Svineng Magne.jpg

Ossodatdirektevra
Ealáhus-, kultur- ja dearvvašvuođaossodat



Boazodoallu

Boazodoallu lea hui mávssolaš sámi kultuvrii ja servodateallimii, ja das lea hui stuorra árvu giella-, kultur-, identitehta- ja ealáhusaktevran sámi guovlluin. Ealáhus lea Hedmárkku rájes Finnmárkui, rastá gielda-, fylka- ja riikarájáid Ruoŧas ja Norggas.

Boazodoallu lea guovddáš sajis sámi kultuvrras, ja dat lea okta erenoamáš ealáhus kultuvrra ektui sámi ealáhusaid gaskkas. Sámedikki boazodoallopolitihka vuođđun lea boazodoalu vuoigatvuođaid suodjaleapmi. Mii deattuhit maiddái ahte boazodoallu lea deaŧalaš árbevirolaš bearašvuđot ealáhus. Oktavuođa geažil sámi kultuvrii leage boazodoallu áidnalunddot ealáhus. Okta deaŧaleamos mihttomearri Sámedikki boazodoallopolitihkas lea lávga bátti bisuheapmi ealáhusdoaimma ja kulturdoaimma gaskka. 

Boazodoalu stuorámus hástalus lea areálaid vátnivuohta ja dat go servodaga beales ohpihii bahkkejit geavahit boazodoalu eatnamiid. Boazodoalus ferte leat areálavuođđu ceavzilvuođa ja ahtanuššama sihkkarastimii. Ráfáidahttojuvvon boraspiriid geažil gillá boazodoallu jahkásaččat ollu vahágiid. Muhtun guovlluin spedjet nu ollu ahte dat áitá boazodoalu ceavzima. Deaŧalaš lea ahte boraspirenállemihttu lea dássedeattus guovlluin gos leat bohccot, ja ahte boazodoallu oažžu buhtadusaid duohta vahágiid ovddas.

Magga, Mariann Wolmann.jpg

Ráđđelahttu
Bellodat: Bargiidbellodat
Válgabiire: Nuortaguovllu válgabiire

Boazodoalloguovllut gos lea sámi boazodoallu, geavahit sullii 40 % Norgga eanaareálain, ja dat leat Finnmárkku rájes davvin Engerdal rádjai Hedmárkkus máddin. Sámi boazodoallu lea maiddái Trollheimenis mii vuođđuduvvá erenoamáš riektevuđđui. Duottarguovlluin Mátta-Norggas lea boazoservviin boazodoallu, láigošiehtadusaid vuođul.

Norggas leat guhtta boazodoalloguovllu: Finnmárku, Romsa, Nordlánda, Davvi-Trøndeláhka, Mátta-Trøndeláhka ja Hedmárku ja boazosearvvit

Sámedikkis ii leat formála ovddasvástádus boazodoalus Norggas. Boazodoalu nationála dásis hálddaša Eanadoallodirektoráhta, mii njuolga lea eanadoallo- ja biebmodepartemeantta vuollásaš. Eanadoallodirektoráhta doaibmá boazodoallostivrra čállingoddin. Boazodoalu hálddašeami regionála dásis doaimmahit vihtta davimus fylkkamanni.

Sámediggi nammada golbmasa čieža lahtus boazodoallostivrii. Sámediggi nammada guoktása guđa lahtus golmma davimus regionála boraspirelávdegoddái Finnmárku/Romsa, Norlánda ja Trøndeláhka. Sámediggi nammada ovtta viđa lahtus Hedmárkku boraspirelávdegoddái.

Vuoigatvuođat:

Boazodoalloláhka

Dán lága bokte suodjaluvvojit boazodoalu areálat sámi boazoguohtonguovllus, mat leat boazodoalu deaŧaleamos resursavuođđun. Sihke boazodoallorievtti oamasteddjiin, eará vuoigatvuođaoamasteddjiin ja eiseválddiin lea ovddasvástádus areálaid suodjaleamis.

Mearraealáhusat

Sámedikki lea garrasit vuoruhan bargat gávdnamis čovdosiid mat sihkkarastet mearrasámi guovlluid álbmogii bivdinvuoigatvuođaid. Mearrasámi kultuvrra vuođđun lea riddo- ja vuotnabivdu, sihke áidnaealáhussan, muhto maiddái ovttas eará ealáhusaiguin.

Gustovaš álgoálbmotrievtti vuođđun lea ahte sámiid historjjálaš vuoigatvuođat earret eará riddo- ja vuotnabivdui iežaset ássanguovlluin dohkkehuvvojit.

Sámediggi lea maiddái čuoččuhan dan prinsihpa ahte lagasvuohta luondduresurssaide vuođđuda ávkkástallanvuoigatvuođa historjjálaš árbevieru perspektiivvas. Sámediggi lea ásahan lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa stivrejeaddji prinsihppan  mearraealáhusaid áŋgiruššama oktavuođas.  

Jahkásaš bušeahtaid bakte lea Sámediggi ráddjen ruđaid mearraealáhusaide. Go doarjut fanasháhkamiid, báikkálaš vuostáiváldinrusttegiid ođasmahttima ja oaččuhit buvttaovdánahttima mearraealáhusain, de sáhttit bisuhit ja nannet ceavzilis guolástusbirrasiid sámi riddo- ja vuotnaguovlluin.

Vuoigatvuođat:

  • Stáhta lea lágalaččat geatnegahttojuvvon láhččit sámiide vejolašvuođa sihkkarastit ja ovdánahttit kultuvrraset.

Guolásteapmi vuonain ja riddoriddoguovlluin, ávnnaslaš kulturvuođđun, lea mearrideaddjin ássamii - ja barggahussii miehtá rittu sámi báikegottiin. Sámediggi lea čađat bargan oččodeames guolleresurssaide nana báikkálaš hálddašeami. Dán leat dahkan vai guolásteddjiide láhččit eanet válddi ja váikkuhanfámu go resurssaid geavaheapmi galgá mearriduvvot. Guovlulaš hálddašeapmi, mas sámit lea mielde mearridemen, lea álbmotrievtti unnimus standárdda siskkobealde ja álbmotrievtti álgoálbmogiid ja minoritehtaid njuolggadusaid mielde.

Hástalus lea, lassin vuoigatvuođaperspektiivii, ulbmillaš gaskaomiid bakte ásahit buoret ekonomalaš rámmaeavttuid fanasveaga ođasmahttimii, bisuhit vuostáiváldinbáikkiid gosa báikkálaš guolásteaddjit sáhttet buktit bivdosállaša ja nannet rekruterema guolleealáhussii.

 

Eanandoallu

Eanandoalus lea dehálaš sajádat go lea sáhka ovddideames ealli báikegottiid ja sámi kultuvrra. Ealáhusas leat odne stuorra hástalusat dan ektui go nu ollugat heitet eanandoaluin ja ođđa rekruterema ektui. Ealli báikegottit leat buoremus dáhkádussan sihkkarastimis sámi kultuvrra ja giela. Sámedikki áigumuššan lea seailluhit ja ovdánahttit eanadoalu dehálaš kulturguoddin ja barggaheaddjin. Danin lea stuorra hástalussan Sámediggái oažžut guovddáš eiseválddiid guldalit Sámedikki eanandoalu ovdáneami birra Sámi guovlluin..

Eriksen, Inger Eline.jpg

Ráđđelahttu
Bellodat: Árja
Válgabiire: Ávjovárri

Eanandoallu lea boaittobealbáikkiid ealáhus mii ferte doaimmahuvvot doppe gos gávdnojit eanandoalloeatnamat. Buorre oassi sámi guovlluid ássamis lea oktavuohta das go leat čadnon vejolašvuhtii doaimmahit eanandoalu, ja dávjá buohtalasealáhussan eará ealáhusaiguin nu go vuotnaguolástemiin. Lassin dasa ahte lea dehálaš ássamii de lea árvoháhkan eanandoalus stuora mearkkašupmi sámi guovlluide. Lassin eanandoallobuktagiid buvttadeapmái de mielddisbuktá eanandoalloealáhus buriid muđui servodahkii. Dás lea sáhka árvoháhkamii njuovahagain, meieriijain, fievrridanealáhusain jna. 

Váldobuvttadeamit sámi eanandoalus lea mielkebuvttadeapmi ja sávzadoallu. Romssas lea gáiccadoallu dehálaš soames báikegottiide. Dál leat sámi guovlluin ollu gilvojuvvon eatnamat mat eai leat šat anus, muhto maid doaimmat mat leat jođus, álkit sáhtášedje váldit atnui. 

Viidásetbuvttadeapmi biepmuin ja árktalaš eanandoalus leat suorggit maid Sámediggi vuoruha. Dákkár buvttademiin lea álki lasihit árvoháhkama ain eanet. 

Duodji

Duodji lea dehálaš identitehtavuođđudeaddji doaibma mas lea stuorra mearkkašupmi sámi kultuvrii ja gillii. Ollu nissonolbmuin lea duodji váldoealáhussan ja lassiealáhussan eará doaimmaide. Sámedikki bajitdási ulbmil lea ovdánahttit duoji ealáhussan buoridit gánnihahttivuođa ja iežas buvttaduvvon gálvvuid vuovdima.

Eriksen, Inger Eline.jpg

Ráđđelahttu
Bellodat: Árja
Válgabiire: Ávjovárri

Sámediggi šiehtada jahkásaččat ealáhusšiehtadusa duodjeealáhussii. Sámediggi hálddaša maiddái ruđaid doaibmabijuide duodjeealáhusas

Innovašuvdna Norgga hálddaša ruđaid fitnodat doaibmabijuide duodjeealáhusas

Suohkanlaš ealáhusfoanddat sáhttet ruhtadit smávit doaibmabijuid ja prošeavttaid.

Duodjeealáhusa ealáhusšiehtadusa vuođul juohká Sámediggi čuovvovaš doarjagiid:

  • Doaibmadoarjaga
  • Háhkan- ja ovdánahttindoarjaga
  • Čálgoortnega
  • Fága – ja ekonomalaš lávdegotti
  • Vuovdinovddideaddji doaibmabijut (ohcanvuđot)

Bistevaš ruhtajuolludeamit

  • Duodjeinstituhtta oažžu jahkásaččat badjel golbma miljovnna iežas doibmii. Sin ulbmil lea ovdánahttit duodjeealáhusa
  • Boazodoalu ja duoji oahpahuskantuvra oažžu 1,5 miljovnna ruvnno jahkásaš doarjjan duoji fidnooahppiortnegii. Oahpahuskantuvra galgá láhččet logi fidnooahppái vai sii sáhttet váldit fágareivve duojis
  • Duodjeorganisašuvnnat Sámiid duodji ja Duojáriid ealáhussearvi ožžot jahkásaččat doaibmadoarjaga vai sáhttet bargat duojáriid beroštumiiguin
  • Duodjegávppit sáhttet ohcat prošeaktadoarjaga vai sáhttet nannet duodjegálvvuid vuovdima eará duojáriid ovddas.

Máŋggalágan ealáhusdoaibma

Sámediggi háliida máŋggalágan ealáhusdoaimma mii lea geasuheaddjin goappaš sohkabeliide. Sámediggi áigu jorgalahttit eretfárrema sámi guovlluin. Ásaheames máŋggalágan ealáhusdoaimmaid ja bargosajiid nuoraide lea dehálaš jus dainna galgat lihkostuvvat.

Magga, Mariann Wolmann.jpg

Ráđđelahttu
Bellodat: Bargiidbellodat
Válgabiire: Nuortaguovllu válgabiire

Eretfárren sámi guovlluin  dagaha stuorra hástalusaid olmmošlogu bisuheami ektui. Lassin bargosajiide de lea maiddái dehálaš bisuhit geasuheaddji báikegottiid gos nuorat háliidit orrut. Danin lea Sámediggái dehálaš ovttasbargat suohkaniiguin ja earáiguin geain lea ovddasvástádus čađaheames doaibmabijuid earret eará infrastruktuvrra, kultuvrra- ja skuvlafálaldagaid oktavuođas.

Ovttabealat ealáhusdoaibma sáhttá heajos ládje váikkuhit báikegottiide jus ealáhusdoaibma fáhkkestaga rievdá. Nu movt  Porsáŋggus, Mátta-Várjjagis ja Muofis gos šadde čađahit stuorra nuppástusproseassaid maŋŋil bargiidlogu unnideami proseassa..

Sámediggi áigu galledit ealáhusfitnodagaid dihto suohkaniiguin ja deaivvadit fitnodatálggaheddjiiguin ja ealáhusdoaimmaheddjiiguin.

Sámediggi áigu ásahit máŋggabealálaš ealáhusdoaimma dakko bakte go mii:

  • Vuoruhit nissonlaš ealáhushutkosa
  • Vuoruhit nuorra ealáhushutkosa joatkkaskuvllain
  • Aktiivvalaččat bargat sámi guovlluid suohkaniid ektui
  • Lágidit jahkásaš čoahkkimiid suohkana dásis mas fáddán galgá leat ealáhus- ja servodatovdáneapmi.

Dát vástida dan mii Sámedikki sámeguovlluid ealáhusovdáneami  dieđáhusas daddjo.

 

25.1.2012
Last ned

Denne rapporten beskriver utviklingen i samisk område med hensyn til befolkning,
arbeidsplasser, utdanningsnivå, næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet.

25.1.2011
Last ned

Sámediggedieđahus ealáhusovddideami birra

Kulturealáhusat

Kulturealáhus lea riika eanemus gelddolaš ealáhus mii lassána jođánepmosit. Sámi servodagas lea kulturealáhus ealáhus mas leat guhkes árbevierut ja mas leat stuora vejolašvuođat šaddat dehálaš ealáhussuorgin sápmelaččaide boahtteáiggis. 

Dovdomearka sámi kulturealáhusain lea ahte dan leat nanu idealisttat doaimmahan. Ollu aktevrrain lea eará bargu buohtalasat dahje doaimmahuvvojit lotnolasat eará ealáhusaiguin.

Sámedikki áŋgiruššan kulturealáhusaiguin boahtá lassin dan viiddis áŋgiruššamii mii juo lea sámi dáidaga ja kultuvrra várás. 

Vealtameahttun eaktun lea ahte mis lea ealli ja nanu sámi kultureallin jus galgat sáhttit hukset ceavzilis kulturealáhusa. Ealáhussan lea sáhka das ahte ásahit ceavzilis ja bistevaš bargosajiid mat eai leat dušše sorjavaččat almmolaš doarjagiin. 

Sámi kulturbuktagat leat hui dávjá hui buorit ja dain lea stuora ealáhusvejolašvuohta nationála dásis ja riikkaidgaskasaččat. 

Magga, Mariann Wolmann.jpg

Ráđđelahttu
Bellodat: Bargiidbellodat
Válgabiire: Nuortaguovllu válgabiire

15.3
16.3

Sámi kulturealáhuskonferánsa 2017

Sámediggi lágida sámi kulturealáhuskonferánssa Diehtosiiddas Guovdageainnus njukčamánu 15. ja 16. beivviid 2017. 

CoverBilde_SponsetbildeFB (002).jpg

Konferánsa bistá lunššas lunšii ja dan prográmmas lea gelddolaš sisdoallu. Konferánsa lágiduvvo ovttasbargguin Sámi ealáhusgárddiin.

Sámediggi lea guhká bidjan fuomášumi sámi kulturealáhusaide ja háliida jagi 2017 konferánssa bokte fokuseret dan ahte háhkat eanet eallinfámolaš sámi kulturealáhusfitnodagaid.

Go Sámis leat guhkes gaskkat, de lea deaŧalaš ahte lea oktasaš deaivvadanbáiki. Fierpmádathuksen, dieđuid juohkin, motivašuvdna ja movttiidahttin leat deaŧalaš bealit konferánssas.

Logaldallin leat váikkuhangaskaoapmeapparáhta, máhttobirrasat ja priváhta fitnodagat. 

Dás dieđihat iežat konferánsii.

Jos dus ležžet gažaldagat, de váldde oktavuođa:

Katarina Påve Gaup, Sápmi Ealáhusgárdi, mobil: 48 05 16 72
Marianne Balto, Sápmi Ealáhusgárdi, mobil: 48 06 33 58
Kirsten Østby, Sámediggi, tel: 78 47 41 08

Kulturealáhusat definerejuvvojit priváhta fitnodahkan mat ovdanbuktet ja vuvdet kultuvrralaš buktagiid nu go gálvvu dahje bálvalusaid. 

Mihtut ja strategiijat:

Váldomihttomearri:

  • Bistevaš bargosajit sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusain. 

Oassemihttomearri:

  • Eanet vuovdin ja gánnáhahttivuohta kulturealáhusdoaimmaheddjiin
  • Eanet barggolašvuohta sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusain
  • Kulturealáhusat gos albmavuohta ja jáhkehahttivuohta leat guovddážis.
  • Gelbbolašvuođavuđot kulturealáhus

Strategiijat:

  • Loktet gánnáhahttivuođa kulturealáhussuorggis
  • Lasihit profešonaliserema sámi kulturealáhusas
  • Heivehit deaivvadanbáikkiid ja fierpmádagaid kulturealáhusdoaimmaheddjiide
  • Oččodit eanet dutkama sámi kulturealáhusain
  • Ovttasbarggus ráđđehusain ja regionála aktevrraiguin, oččodandihte kulturealáhusa okta ođđa ealáhussurggiin sápmelaččaid várás
28.11.2012
Last ned

Kulturnæringer i samiske områder – sysselsettingsutvikling og bedriftsstruktur

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!